Kinnisvara müük ja varjatud puudused: Müüdid vs tegelikkus 2026. aastal

Kas teadsite, et isegi kui lisate lepingusse punkti vara müümise kohta “olemasolevas seisukorras”, võite ikkagi vastutada vigade eest, millest teil endal polnud aimugi? See on hirm, mis saadab täna paljusid korteri- ja majamüüjaid Tallinnas ning Harjumaal, eriti kuna ostjate teadlikkus ja nõuded on märgatavalt kasvanud. On täiesti mõistetav, kui tunnete ebakindlust vana maja või korteri tehnilise seisukorra osas. Keegi ei soovi ju pärast eduka tehingu tähistamist seista silmitsi ootamatute kohtukutsetega. Kinnisvara müük ja varjatud puudused on teema, kus teadmatus seaduse tõlgendamisest või puudulik info lepingus võib hiljem valusalt kätte maksta.

Selles artiklis aitan ma sul neis keerulistes reeglites selgust saada, et saaksid oma vara müüa enesekindlalt ja vältida kulukaid vaidlusi. Õpid, kuidas ennast juriidiliselt ja tehniliselt kaitsta, et tagada endale tõeline tehingujärgne hingerahu ja korrektne müügileping, mis kaitseb mõlemat osapoolt. Vaatame koos otsa 2026. aasta aktuaalsele kohtupraktikale, selgitame tõendamiskohustuse jaotust esimese kuue kuu jooksul ning paneme paika plaani, mis muudab su müügiprotsessi turvaliseks ja läbipaistvaks. Minu eesmärk on pakkuda sulle kindlustunnet, et saaksid liikuda oma uue kodu suunas ilma mineviku varjudeta.

Mis on varjatud puudus ja miks see kinnisvara müügis määrav on?

Kinnisvaramaailmas on termin “varjatud puudus” üks emotsionaalsemaid ja samas kriitilisemaid mõisteid, mis võib muuta eduka tehingu kiiresti keeruliseks juriidiliseks vaidluseks. Lihtsalt öeldes on tegu veaga, mida ostja ei saanud tavapärase ja hoolika ülevaatuse käigus märgata, kuid mis vähendab oluliselt vara väärtust või selle sihtotstarbelist kasutatavust. Oluline on mõista, et Mis on varjatud puudus? vastus peitub sageli konstruktsioonides, mis jäävad silma eest varju, näiteks seina sisse peidetud hallitus, vigane elektrijuhtmestik või puudulik soojustus.

Sageli tekib müüjatel küsimus, kus lõpeb loomulik kulumine ja algab tegelik puudus. Kui 30 aastat vanas korteris on parkett kriimuline või ukselingid logisevad, on see ootuspärane kulumine, millega ostja peab arvestama. Kui aga pärast sissekolimist selgub, et põranda all on mädanevad talad, millest müüja vaikis, on tegu klassikalise varjatud puudusega. 2026. aastal on turg muutunud märgatavalt professionaalsemaks. Ostjad on teadlikumad, nad kaasavad sageli ostuprotsessi ehituseksperte ja ei lepi enam seletusega, et vana maja puhul ongi kõik veidi kulunud. See tähendab, et kinnisvara müük ja varjatud puudused on teema, mis nõuab müüjalt täielikku läbipaistvust ja strateegilist ettevalmistust.

Levinumad näited Tallinnas ja Harjumaal

Tallinnas ja selle lähiümbruses on igal piirkonnal oma spetsiifilised riskikohad, mida ma oma töös tihti kohtan. Kalamaja ja Pelgulinna ajaloolistes puitmajades on tüüpilisteks probleemideks vundamendi vajumine või niiskuskahjustused keldrikorrusel, mis on sageli peidetud värske “müügiremondi” alla. Uusarenduste puhul, kus ootused on kõrged, ei andesta ostjad ventilatsioonivigu või kehva helipidavust, mis ei vasta ehitusprojektis lubatud standarditele. Harjumaa valdades, nagu Rae või Saue, näeme aga tihti eramuid, kus on tehtud ebaseaduslikke juurdeehitusi või kus puudub korrektne dokumentatsioon tehnosüsteemide kohta, mis muudab tehingu riskantseks mõlemale poolele.

Müüt: ‘Kui ma ei teadnud, siis ma ei vastuta’

Üks ohtlikumaid eksiarvamusi müüjate seas on usk, et teadmatus veast vabastab automaatselt vastutusest. Seaduse silmis on müüja vastutus siiski objektiivne. See tähendab, et kui tehniline viga oli olemas juba müügihetkel, vastutab müüja selle eest isegi siis, kui ta ise siiralt uskus, et kõik on parimas korras. Müüjana ei saa te loota sellele, et “ma pole ju ehitaja”. Teie vastutus on tagada, et ostja saaks täpselt selle, mille eest ta maksab.

Erandiks on vaid olukorrad, kus viga oli nii ilmne, et ostja oleks pidanud seda märkama tavalise ülevaatuse käigus. Kui seinal on suured nähtavad praod või laes on värsked veejäljed, siis eeldatakse, et ostja on neist teadlik ja aktsepteerib neid ostuhetkel. Siin rakendub mõistlikkuse printsiip: me eeldame ostjalt tähelepanelikkust, kuid me ei saa nõuda, et ta lammutaks kipsplaate, et kontrollida villa paksust seintes. Tasakaal nende kahe vahel ongi see, mis määrab tehingu edukuse ja tagab hingerahu.

Müüja vastutus ja ‘müüdud nii nagu on’ klausli tegelikkus

Võlaõigusseadus (VÕS) on see vundament, millele toetub iga kinnisvaratehing Eestis. Paljud müüjad loodavad siiani maagilisele lausele “vara müüakse olemasolevas tehnilises seisukorras”, uskudes siiralt, et see on nende vabapääse igasugusest vastutusest. Tegelikkuses on see ohtlik müüt. Kohtupraktika on korduvalt kinnitanud, et selline üldsõnaline märge ei vabasta müüjat vastutusest vigade eest, millest ta teadis või pidi teadma. Kinnisvara müük ja varjatud puudused on teema, kus seadus kaitseb ostja õigustatud ootust saada lepingutingimustele vastav kodu.

Notarid soovitavad alati kõik teadaolevad vead, olgu selleks siis aeg-ajalt tõrkuv põrandaküte või keldrisse imbuv kevadine vesi, lepingus nimeliselt kirja panna. See on ainus viis tagada endale tehingujärgne rahu. 2026. aasta seisuga on ostjal õigus esitada pretensioone kuni kolme aasta jooksul pärast vara üleandmist. Kui aga suudetakse tõendada, et müüja varjas puudust tahtlikult, võib see periood pikeneda isegi viie aastani. Oluline on teada, et esimese kuue kuu jooksul pärast müüki lasub tõendamiskoormis müüjal. See tähendab, et just teie peate tõendama, et viga ei olnud olemas tehingu hetkel. See on koht, kus professionaalne kinnisvaraalane konsultatsioon aitab teil riske juba ette näha ja maandada.

Kuidas lepingus vastutust piiritleda?

Parim kaitse on täielik ausus ja detailne fikseerimine. Lepingus peaksid olema kirjas kõik objekti eripärad, mitte ainult positiivsed küljed. Kui katus on vana ja vajab vahetust lähiaastatel, pange see kirja. Üldised fraasid nagu “ostja on objektiga tutvunud” ei oma kohtuvaidluses suurt kaalu, kui selgub, et tegu on struktuurse veaga, mida tavaline inimene ei märka. Rohkem kasulikku lugemist varjatud puuduste kohta ja poolte kohustustest leiab ka HUGO.legal õigusportaalist.

Hüvitis, hinna alandamine või taganemine?

Kui puudus on ilmnenud, on ostjal kolm peamist teed. Kõige sagedamini nõutakse ostuhinna alandamist, kus eksperdid hindavad, kui palju vara turuväärtus vea tõttu langeb. Teine võimalus on kahju hüvitamine, kus müüja tasub otsesed remondiarved. Kõige drastilisem samm on lepingust taganemine. See juhtub tavaliselt siis, kui puudus on nii oluline, et ostja poleks seda korterit või maja sellisel kujul kunagi ostnud. See on emotsionaalselt ja rahaliselt kurnav protsess, mida saab vältida vaid korrektse ja läbipaistva ettevalmistusega enne notari juurde minekut.

Ostja kontrollikohustus vs müüja teavitamiskohustus

Kinnisvaratehing on kahe osapoole vaheline tants, kus sammud peavad olema täpselt paigas. Ühel pool on müüja, kellel on seadusest tulenev kohustus rääkida ausalt kõigest, mis võib mõjutada ostja otsust. Teisel pool on ostja, kes ei tohi olla passiivne pealtvaataja, vaid peab vara põhjalikult kontrollima. Selles tasakaalus peitubki võti, et kinnisvara müük ja varjatud puudused ei muutuks hiljem kurnavaks vaidluseks. On oluline mõista, et ostja kontrollikohustus ei tähenda seinakonstruktsioonide avamist või lammutustöid, küll aga eeldab see süvenemist kõigesse, mis on tavapärase vaatlusega tuvastatav.

Müüjana on teie parim kaitse proaktiivsus. Kui teate, et kevadise suurveega on keldris niiskustase tõusnud või et katus on varem läbi jooksnud, on mõistlik sellest kohe rääkida. See ei peleta ostjat eemale, vaid loob usaldust ja võtab ostjalt hilisema õiguse väita, et tegu oli varjatud puudusega. Samuti mängib siin rolli korrektne dokumentatsioon. Kui projektid ja kasutusload on korras ning vastavad tegelikkusele, on see selge märk, et müüja on täitnud oma teavitamiskohustuse parimal võimalikul viisil. 2026. aastal, mil digitaalne ehitisregister on üha täpsem, on dokumentide ja tegelikkuse lahknevus üks esimesi ohumärke, mida kogenud ostja märkab.

Mida peab müüja kindlasti avaldama?

On teatud teemad, mille puhul ei tohi jätta ruumi oletustele. Need on infoallikad, mis määravad vara tegeliku väärtuse ja turvalisuse. Ma soovitan alati oma klientidel koostada nimekirja, mis kataks järgmised punktid:

• Ajaloolised probleemid: Isegi kui hallitus on eemaldatud või veekahjustus parandatud, peab sellest teavitama, et ostja saaks hinnata riske tulevikuks.
• Tehnosüsteemide seis: Millal viimati puhastati korstnat, hooldati soojuspumpa või kontrolliti elektrijuhtmestikku? Aus vastus säästab teid hilisematest süüdistustest.
• Sotsiaalne keskkond ja tulevik: Naabritega seotud püsivad konfliktid või korteriühistus plaanitavad suured renoveerimislaenud on info, mida ostja peab teadma enne tehingu kinnitamist.

Kuidas tõestada, et ostjat on teavitatud?

Selleks, et kaitsta end pahatahtliku ostja eest, kes võib hiljem väita, et ta polnud mõnest veast teadlik, peate looma selge jälje toimunud suhtlusest. Suuline jutt vaatamise ajal ei pruugi kohtus pidada. Kasutage e-kirju, kus loetlete objekti eripärad ja puudused, ning paluge ostjal kirjalikult kinnitada, et ta on selle infoga tutvunud. See on lihtne samm, mis annab teile raudse seljataguse, kui keegi peaks hiljem püüdma tehingujärgset hinda alandada.

Väga kriitiline on ka objekti üleandmise-vastuvõtmise akt. Ärge piirduge seal vaid näitude fikseerimisega. Lisage märge, et ostja on vara seisukorraga korduvalt tutvunud ja aktsepteerib seda sellisena, nagu see on kirjeldatud. Tehke vahetult enne võtmete üleandmist fotod igast ruumist ja tehnosõlmest. See on teie kindlustuspoliis, mis tõestab vara seisukorda täpsel tehinguhetkel ja aitab vältida olukordi, kus teid süüdistatakse vigades, mis tekkisid alles pärast uue omaniku sissekolimist.

Kuidas kaitsta end varjatud puuduste eest? Praktiline kontrollnimekiri

Enesekaitse algab ammu enne seda, kui esimene huviline uksest sisse astub või kuulutus portaali jõuab. Proaktiivne lähenemine on ainus viis, kuidas tagada, et kinnisvara müük ja varjatud puudused ei muutuks teie jaoks hiljem kurnavaks juriidiliseks vaidluseks. Selle asemel, et loota õnnele või ostja pealiskaudsusele, on mõistlik võtta kontroll protsessi üle enda kätte. See tähendab oma kodu kriitilise pilguga ülevaatamist ja kõigi potentsiaalsete murekohtade kaardistamist koos spetsialistidega, kes oskavad märgata seda, mis tavainimesele märkamatuks jääb.

Paljud müüjad pelgavad, et vigade aus avaldamine peletab ostjad eemale või sunnib hinda langetama. Minu kogemus Tallinna ja Harjumaa turul näitab aga vastupidist. Kui olete avatud ja esitlete puudusi koos selgitustega, tekitab see ostjas sügavat usaldust. Ta mõistab, et te ei püüa midagi varjata, ning see vähendab tema hirmu tundmatuse ees. Strateegiline ausus on teie tugevaim juriidiline kilp, sest kord juba teatavaks tehtud viga ei saa ostja enam kunagi hiljem varjatud puudusena esitleda.

Ehitusaudit ja selle väärtus müüjale

Üks parimaid investeeringuid, mida müüjana teha saate, on ennetav ehitustehniline audit. See on dokument, kus sertifitseeritud ekspert kinnitab vara tegelikku seisukorda. Tallinnas ja Harjumaal on mitmeid pädevaid eksperte, kes kontrollivad konstruktsioone, tehnosüsteeme ja soojustust. Kuigi auditi tellimine on lisakulu, on see kordades soodsam kui hilisemad kohtukulud või nõuded hinna alandamiseks. Saate seda auditit kasutada ka tugeva müügiargumendina, andes ostjale kindluse, et ta ostab kontrollitud ja läbipaistva ajalooga vara. See näitab teie hoolsust ja professionaalsust, mis on 2026. aasta nõudlikul turul väga kõrgelt hinnatud omadus.

Dokumentide kontrolli meelespea

Tehniline seisukord on vaid üks pool mündist. Teine ja sageli veelgi ohtlikum karis on juriidiline ebakorrektsus dokumentatsioonis. Siin on oluline meelespea, mida kontrollida:

• Ehitisregister (EHR): Veenduge, et kõik tehtud ümberehitused, sealhulgas vaheseinte liigutamised või uued tehnosüsteemid, on registris kajastatud.
• Kasutusload: Harjumaa valdades on puuduv kasutusluba üks sagedasemaid tehingute takistusi. Kui luba puudub, peab see olema lepingus selgelt välja toodud koos kokkuleppega, kes selle hankimise eest vastutab.
• Korteriühistu info: Paluge ühistult viimaste aastate koosolekute protokollid. Seal võivad peituda viited plaanitavatele suurtele renoveerimislaenudele või püsivatele probleemidele majas, mida te ise korteris ei pruugi tajudagi.
• Tehnosüsteemide hooldus: Korrektselt täidetud hoolduspäevikud soojuspumba, ventilatsiooni või korstnapühkimise kohta on raudne tõestusmaterjal teie heaperemehelikust käitumisest.

Te ei pea seda keerulist teekonda üksi läbima. Kaasates protsessi kogenud partneri, saate vältida vigu, mis võivad hiljem maksma minna tuhandeid eurosid. Kui soovite kindlustunnet, et teie müügiprotsess on juriidiliselt ja tehniliselt ette valmistatud, siis minu kinnisvara müük ja sellega seonduv konsultatsiooniteenus on loodud just selleks, et pakkuda teile turvatunnet ja asjatundlikku tuge. Parem on avastada ja fikseerida viga täna koos minuga kui homme koos ostja advokaadiga.

Maakleri roll varjatud puuduste ennetamisel ja riskide maandamisel

Kinnisvara müües on omanikul sageli raske säilitada täielikku objektiivsust. Olete selles kodus elanud aastaid, kogunud mälestusi ja õppinud tundma iga nagisevat põrandalauda kui osa oma kodu iseloomust. Just siin astub mängu kutseline maakler, kes vaatab teie vara läbi kogenud ja emotsioonivaba eksperdi silmade. Minu ülesanne on märgata neid ohuallikaid, mis võivad hiljem tekitada asjatuid ebamugavusi teemal kinnisvara müük ja varjatud puudused. Ma ei vaata ainult siseviimistluse ilu, vaid pööran tähelepanu märkidele, mis viitavad süsteemsetele muredele, olgu selleks siis ebakorrektne ventilatsioonilahendus või aastate eest tehtud ja dokumenteerimata ümberehitused.

Edukas müügistrateegia ei tähenda kunagi vigade peitmist, vaid nende tarka ja läbipaistvat haldamist. Koostame koos plaani, mis arvestab teie kodu kõigi eripäradega. Kui me teame, et katus vajab vahetust või tehnosüsteemid on oma aja ära elanud, siis me ei vaiki sellest. Selle asemel toome need faktid läbirääkimistel lauale kui kontrollitud info. See võtab ostjalt võimaluse hiljem hinda alla kaubelda või süüdistada teid tahtlikus varjamises. Läbirääkimiste juhtimine on kunst, kus ma räägin puudustest nii, et ostja tunneb end turvaliselt ja informeeritult. Egle Selge ja Uus Maa Pro tugi tähendab, et iga rida teie lepingus on juriidiliselt kaalutud, pakkudes teile tõelist tehingujärgset rahu.

Miks valida kutseline maakler Tallinnas?

Tallinna kinnisvaraturg on 2026. aastal kirev ja igal piirkonnal on oma spetsiifilised riskid. Mustamäe paneelmajade tüüpprobleemid erinevad kardinaalselt Kalamaja ajalooliste puitmajade või Pirita eramute omadest. Minu igapäevatöö on nende nüanssidega kursis olemine ja potentsiaalsete karide ennetamine. Ma suhtlen tihedalt notarite ja juristidega, et täpsustada lepingupunkte, mis puudutavad vastutuse piiritlemist just teie objekti eripärasid arvestades. See professionaalne vahendus on hindamatu, sest see eemaldab tehingust emotsionaalsed pinged. Kui ostja esitab ebamugavaid küsimusi, vastan ma neile faktipõhiselt ja rahulikult, hoides ära konfliktid, mis sageli otse omanikult ostes tekkida võivad.

Personaalse nõustamise eelis

Iga kodu ja iga müüja lugu on ainulaadne. Seetõttu alustan ma alati tasuta turuanalüüsist ja objekti esmasest tehnilisest ülevaatusest, et kaardistada seisukord enne turule minekut. See annab meile selge pildi, kus me turul asume ja millised on meie tugevused. Kui selgub, et vara vajab põhjalikumat kontrolli, on minu võrgustikus Tallinna ja Harjumaa parimad ehitusspetsialistid, keda saan teile soovitada. Me ei jäta ühtegi otsa lahtiseks. Minu eesmärk on, et saaksite pärast tehingut rahulikult uue lehekülje pöörata, teades, et olete teinud kõik endast oleneva korrektseks müügiks. Kinnisvara müük ja varjatud puudused ei pea olema teie jaoks hirmutav teema, kui teie kõrval on pühendunud ja kogenud partner.

Võta ühendust Egle Selgega ja müü oma kodu muretult!

Müü oma kodu kindlustundega ja väldi tulevikumuresid

Kinnisvara müük ja varjatud puudused ei pea olema teema, mis tekitab ärevust või ebakindlust. Olete nüüdseks õppinud, et ausus on teie tugevaim strateegiline eelis ning põhjalik ettevalmistus koos korrektse dokumentatsiooniga on parim kaitse ootamatute nõuete eest. Oluline on meeles pidada, et selge kommunikatsioon ja ennetav kontroll loovad usaldusväärse suhte ostjaga, mis on eduka ja rahuliku tehingu alustala.

Kui tunnete, et vajate selles protsessis asjatundlikku ja hoolivat partnerit, siis olen siin, et teid aidata. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmena ja Uus Maa Pro tippmaaklerina, kellel on üle 10 aasta kogemust Tallinna ja Harjumaa turul, oskan ma näha detaile, mis tagavad teile tõelise südamerahu. Ma ei paku teile lihtsalt vahendusteenust, vaid kindlustunnet, et teie kodu müük on juriidiliselt korrektne ja tehniliselt läbipaistev.

Teie uus algus väärib turvalist teekonda. Broneeri tasuta konsultatsioon ja turuanalüüs Egle Selgega, et saaksime koos panna paika plaani, mis kaitseb teid ja teie vara väärtust. Ootan põnevusega võimalust olla teile teejuhiks sel olulisel teel.

Korduma kippuvad küsimused

Kas müüja vastutab varjatud puuduste eest ka siis, kui lepingus on kirjas ‘müüdud nii nagu on’?

Jah, müüja vastutab sellise klausli olemasolust hoolimata vigade eest, millest ta oli teadlik või pidi teadma. “Müüdud nii nagu on” märge ei ole seaduse silmis vabapääse, mis lubaks olulisi puudusi varjata. Kohtupraktika rõhutab, et müüja peab olema täielikult aus ning teavitama ostjat kõigist talle teadaolevatest asjaoludest, mis võivad mõjutada vara väärtust või kasutatavust.

Kui pika aja jooksul pärast ostu saab ostja esitada pretensiooni varjatud puuduste kohta?

Ostjal on õigus esitada pretensioone varjatud puuduste kohta kuni kolme aasta jooksul pärast vara üleandmist. Siiski on oluline, et ostja teavitaks müüjat puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist. Oluline on teada, et esimese kuue kuu jooksul pärast müüki lasub tõendamiskoormis müüjal, kes peab suutma tõendada, et viga ei olnud olemas tehingu hetkel.

Millised on kõige sagedasemad varjatud puudused Tallinna korterite puhul?

Tallinna korterite puhul kohtame kõige tihedamini probleeme niiskuse ja hallitusega, mis on sageli peidetud värske kosmeetilise remondi alla. Uusarenduste puhul on sagedased mured puudulik helipidavus või vead ventilatsioonisüsteemides. Vanemates puitmajades, näiteks Kalamajas, on tüüpilisteks varjatud vigadeks amortiseerunud ja tuleohtlik elektrijuhtmestik või konstruktsioonide varjatud vajumised, mida on raske ilma eksperdita märgata.

Kas ostja peab enne ostu tellima ehitusekspertiisi või on see müüja kohustus?

Seadus ei kohusta kumbagi poolt ekspertiisi tellima, kuid see on parim viis riske maandada. Tavaliselt tellib ostja kontrolli oma huvides, et täita kontrollikohustust ja veenduda vara seisukorras. Samas on 2026. aastal üha tavapärasem, et teadlik müüja tellib ehitusauditi juba enne müüki. See muudab teema kinnisvara müük ja varjatud puudused läbipaistvaks ning hoiab ära hilisemad pretensioonid.

Mida teha, kui ostja esitab pärast tehingut ebamõistliku kahjunõude?

Säilitage rahu ja kontrollige koheselt kogu müügieelset kirjavahetust ning notariaalset lepingut. Kui olete puudustest korrektselt ja kirjalikult teavitanud, on ostja nõue tõenäoliselt alusetu. Sellises olukorras on mõistlik kaasata oma maakler või jurist, kes aitab nõude põhjendatust analüüsida ja juhtida läbirääkimisi nii, et need ei eskaleeruks kulukaks kohtuvaidluseks.

Kas naabritega seotud probleemid (nt liigne müra) loetakse varjatud puuduseks?

Jah, püsivad ja ebatavalised naabritega seotud häiringud võivad kvalifitseeruda varjatud puuduseks. Kui müüja on teadlik regulaarsetest öistest pidudest või muust olulisest mürast, mis ületab tavapärase elutegevuse piirid, peab ta sellest ostjat teavitama. Teavitamata jätmist võib kohus tõlgendada kui olulise teabe varjamist, kuna see mõjutab otseselt ostja elukvaliteeti ja vara väärtust.

Kuidas mõjutab puuduv kasutusluba kinnisvara müüki ja müüja vastutust?

Puuduv kasutusluba on juriidiline puudus, mis peab olema müügilepingus selgelt välja toodud. See võib takistada ostjal pangalaenu saamist ja tuua kaasa ettekirjutusi kohalikult omavalitsuselt. Kui müüja kinnitab, et dokumentatsioon on korras, kuid hiljem selgub vastupidine, on tegu olulise lepingutingimuste rikkumisega. Müüja peab sellisel juhul hüvitama loa hankimisega seotud kulud või alandama vara hinda.

Kas maakler vastutab varjatud puuduste eest, kui ta neid ei märganud?

Maakler ei vastuta vara füüsiliste varjatud vigade eest, kuna ta ei ole ehitusekspert. Küll aga vastutab kutseline maakler oma hoolsuskohustuse täitmise eest. See tähendab, et maakler peab koguma ja edastama ostjale kogu talle kättesaadava ja asjakohase info objekti kohta. Kui maakler on teadlikult varjanud puudust või esitanud kontrollimata valeinfot, võib tekkida tema isiklik vastutus professionaalse lohakuse tõttu.